Kõik sai alguse sõpradevahelisest arutelust teemal, kas soetada endale korter või siiski ehitada maja? Kuna sõber oli suure osa oma elust veetnud just korteris elades, oli tema jaoks ilmselgelt põhiline eelis maja näol privaatsus. Teine asi, mis sõbra jaoks veel olulist rolli mängis oli see, et kuna paljudel tuleb meil päeva esimene pool veeta kontoriseite vahel, siis kodu peaks sellest oluliselt erinema. “Koju tulles ei tohi tekkida tunnet, et oled taaskord justkui kontoris” arvas sõber ja õigus ka.
Ega seal polnudki enam palju rääkida, vaid kohe esimene õhtu sai esimesed eskiisid paberile pandud. Sooviks oli ehitada võimalikult optimaalsete mõõtudega ja pinnaliselt vägagi kaalutletud ning kasutute ruutmeetriteta (koridorid, trepid, nurgatagused jne) palkmaja, mille maksumus aga suudaks konkureerida korteriga – see kõik arvesse võetud, sai jõutud arhidektiga konsulteerides ja kooskõlastades just sellise tulemuseni. Ruutmeetreid sai majal kokku 83m2, kuhu sai mahutatud 3 magamistuba, suurtuba-köök ja ka vannituba, millest osa sai planeeritud skandinaavia palkmajade näitel tehniliste seadmete jaoks (soojuspump, veesõlm, elektrikilp). Plaan paigas sai kohe alustatud ka palkmaja karbi valmistamisega tootmises juba ette kuivatatud männipalgist.
Maja sai otsustatud valmistada 25cm paksusest kanti lõigatud männipalgist ja tapi tüübiks sai otsustatud tuulekeelega Norra tapp, mis meie põhjamaade tingimustes on kõige soojem ja tuulekindlam tapp üldse.
Nii, kui rohulible oli mulla alt välja sulanud, algas koheselt ka kibekiire vundamendi ehitus, sest tehases valminud karp ootas juba palgaldust.
Vundamendi näol sai otsustatud plaatvundamendi kasuks ja kogu põrand sai tõstetud kõrgemale terve siseperimeetri ulatuses vältimaks külmasilda.
Maja küttelahenduseks sai kasutatud maakütet kombineerituna vesipõrandaküttega – hästi ehitatud palkmaja ei vaja küttena lisaradiaatoreid.
Puitaknad-uksed sai tellitud Aru Grupp-ist, mis on väga heade kvaliteedinäitajatega ning soojapidavad.
Katusekattena sai kasutatud Monier-i elegnt plus katusekivi, mis sobitub vägagi hästi tare tüüpi palkmajadega. Kivikatus on palkmajale ka kindlasti kõige sobilikum, sest oma raskuse all aitab ta palkmaja järelkuivamisest tekkiva vajumise ilusasti palkidel sängituda.
Kuna klient avaldas soovi saada endale mitte lihtsalt harilikku palkmaja, vaid soov oli erineda massist, siis sellest tulenevalt sai majale lisatud ka palju eripära (nikerdustega sarikaotsad, ristseotiste kaared, käsitööna valminud aknapiirded jne).
Maja valmis 4 kuuga ja tulemusega oli nii klient, kui ka ehitaja vägagi rahul – sai just selline maja, mis on kliendi soove arvestades koduks toredale perele. Klient on veendumusel, et isegi, kui peaks kunagi vajadus teiste kriteeriumidega kodu järele, siis saab selleks kindlasti olema palkmaja.